Euroopas on tööga seotud vähktõbi endiselt suurim töötervishoiu probleem. Üks võimalus probleemiga tegeleda on esitada ajakohaseid ja usaldusväärseid andmeid töötajate kokkupuutest riskidega, mis võivad seda haigust põhjustada. Seepärast korraldas EU-OSHA uuringu, mis käsitles töötajate kokkupuudet vähktõve riskiteguritega Euroopas (WES).
Uuringu eesmärk
Uuringu eesmärk on tuvastada enamiku vähijuhtudega seotud riskitegurid ning koostada täpne ja terviklik ülevaade, mis aitaks kavandada ennetusmeetmeid, suurendada teadlikkust ja kujundada poliitikat, aidates nii võidelda tööga seotud vähktõvega.
Selle tegevuse eesmärk on täita oluline teabelünk, mis tuvastati kantserogeenide, mutageenide ja reproduktiivtoksiliste ainete direktiivi erinevate läbivaatamiste käigus.
Uuringu ettevalmistustööd algasid 2020. aastal ja uuringut on sestpeale arendatud, testitud ja korraldatud tuhandetest töötajatest koosneval juhuvalimil kuues ELi liikmesriigis: Saksamaal, Iirimaal, Hispaanias, Prantsusmaal, Ungaris ja Soomes. Küsimustikud koostati selleks, et hinnata töötajate tõenäolist kokkupuudet 24 teadaoleva vähiriskiteguriga, mis hõlmavad tööstuskemikaale, protsesside käigus tekkivaid aineid ja segusid ning füüsikalisi riskitegureid.
Uuringu mõju
Uuringus osalejad valiti igas riigis juhuslikult ja nad vastasid üksikasjalikele küsimustele viimase töönädala jooksul tööülesannete ja rakendatud ennetusmeetmete kohta. Nende vastuste põhjal hinnati automaatselt vähiriskiteguritega kokkupuute tõenäosust, kasutades uudset vahendit OccIDEAS (Occupational Integrated Database Exposure Assessment System).
Uuringuteabe abil saab EU-OSHA pakkuda paremaid statistilisi andmeid ja arendada teadmisi tõendipõhiseks poliitika kujundamiseks. Uuring peaks suurendama kaitset ohtlike ainete eest ja aitama vähendada tööga seotud vähijuhtumeid. See aitab kaasa mitmele tegevusele järgmisel viisil:
- pakub sisendteavet võimalike tulevaste kantserogeenide, mutageenide ja reproduktiivtoksiliste ainete direktiivi muudatusettepanekute jaoks;
- edendab Euroopa vähivastase võitluse kavas sisalduvaid tööohutuse ja töötervishoiu meetmeid;
- toetab tööga seotud haiguste, eelkõige vähktõve paremat ennetamist, mis on üks ELi töötervishoidu ja tööohutust käsitleva strateegilise raamistiku (2021–2027) põhieesmärke;
- edendab ja toetab kantserogeenide tegevuskava;
- esitab andmeid, mis toetavad töökohal asbestiga toimuvat kokkupuudet käsitleva direktiivi ajakohastamist;
- pakub teavet, mis toetab tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee kemikaalide töörühma tööd.
Kogutud andmeid saab kasutada ka üldsusele kättesaadavate töötervishoiu ja tööohutuse seirevahendite arendamiseks ja neisse teabesisendi pakkumiseks. Koostatakse ja avaldatakse ka analüüside ja teabelehtedega aruandeid, et teha teave laiemalt kättesaadavaks.
Üldiselt on uuring oluline andmeallikas poliitikutele, teadlastele ja vahendajatele, kes saavad selle põhjal prioriseerida ja võtta õigeaegseid ja asjakohaseid meetmeid tööga seotud vähijuhtude vähendamiseks.
Uuringu esialgsete tulemuste ülevaade
Uuringu esimesed tulemused näitasid, et analüüsitud 24 vähiriskiteguri seas on kõige sagedasem tõenäoline kokkupuude töökeskkonnas ultraviolettkiirguse, diiselmootorite heitgaaside, benseeni, sissehingatava kristalse ränidioksiidi ja formaldehüüdiga.
Uuring annab teavet ka töötajatest, kellel oli viimasel töönädalal mitu kokkupuudet, st neil oli kokkupuude vähemalt kahe vähiriskiteguriga, mis ei pruukinud aset leida samal ajal ega sama tööprotsessi käigus. Andmed näitavad, et üle 60%-l mäetööstus- ja ehitussektori töötajatest oli mitu kokkupuudet. Uuringus leiti, et mikro- või väikeettevõtjate (alla 50 töötajat) töötajad olid 1,3 korda suurema tõenäosusega puutunud kokku ühe või mitme vähiriskiteguriga kui keskmise suurusega või suurte ettevõtete töötajad. EU-OSHA analüüsis ka andmeid iga riskiteguriga kokkupuute asjaolude kohta.
Uuring viidi läbi koolitatud kohalike küsitlejate poolt septembrist 2022 kuni veebruarini 2023, kasutades arvutitoega telefoniküsitluste (CATI) meetodit. Pärast välitöö ja kvaliteedikontrolli etappide lõppu tehti analüüsiks kättesaadavaks 24 402 valideeritud intervjuud. Uuringus osalesid 15-aastased või vanemad isikuid, kes töötasid nimetatud kuue ELi liikmesriigi kõigis majandussektorites. See hõlmas ka füüsilisest isikust ettevõtjaid ja iga suurusega ettevõtete töötajaid. Küsimused tõlgiti inglise keelest vastavate riikide riigikeeltesse.
Files
Seotud väljaanded
