Psühhosotsiaalsed riskid ja vaimne tervis töökohal

Psühhosotsiaalsed riskid ja nende tagajärjed vaimsele ja füüsilisele tervisele on üks keerulisemaid töötervishoiu- ja tööohutusprobleeme. Lisaks psühhosotsiaalsete riskide kahjulikule mõjule inimeste tervisele võivad need negatiivselt mõjutada ka organisatsioonide ja riikide majanduse tõhusust.

Stress, ärevus ja depressioon on teine levinuim tööga seotud terviseprobleem, mis mõjustab Euroopa töötajaid. Vaimse tervise küsimuste ja probleemide mainimine töökohal on endiselt seotud stigmatiseerimise hirmuga. Siiski teatab ligi 45% töötajatest, et nad puutuvad kokku riskiteguritega, mis võivad kahjustada nende vaimset tervist. Kui aga käsitleda psühhosotsiaalseid riske pigem organisatsioonilise kui individuaalse probleemina, saab nendega tegeleda samamoodi struktureeritult ja organiseeritult nagu muude tööohutuse ja töötervishoiu riskidega.

Mis on psühhosotsiaalsed riskid?

Psühhosotsiaalsed riskid on tingitud kehvast töö kavandamisest, korraldusest ja juhtimisest ning halvast sotsiaalsest töökeskkonnast, mis võib põhjustada negatiivseid psühholoogilisi, füüsilisi ja sotsiaalseid tagajärgi. Mõned näited psühhosotsiaalseid riske põhjustavatest töötingimustest:

ülemäärane töökoormus;
vastuolulised nõudmised ja ebaselge roll;
vähene kaasatus töötajat mõjutavate otsuste tegemisse;
vähene kontroll töökorralduse üle;
halvasti korraldatud organisatsioonilised muutused;
töökoha ebakindlus;
ebaefektiivne suhtlemine;
juhtkonna või kolleegide toetuse puudumine;
psühholoogiline ja seksuaalne ahistamine;
probleemsed kliendid, patsiendid, õpilased jt.

Töökohaga seotud nõudmisi arvestades on oluline selliseid psühhosotsiaalseid riskitegureid nagu ülemäärane töökoormus mitte segi ajada tingimustega, kus tööülesanded on küll stimuleerivad ja vahel ka keerukad, aga esineb toetav töökeskkond, kus töötajad on piisavalt iseseisvad, hea väljaõppega ja motiveeritud andma tööülesannete täitmisel vastavalt võimetele endast parim. Hea psühhosotsiaalne keskkond tugevdab head tulemuslikkust ja isiklikku arengut ning töötajate vaimset ja füüsilist heaolu.

Tööstress tekib, kui töökoha nõudmised on liiga suured ja ületavad töötajate võime nendega toime tulla. Lisaks kaasuvatele vaimse tervise probleemidele, nagu läbipõlemine, ärevus, depressioon ja isegi enesetapukavatsused, võivad pikaajalise stressi all kannatavatel töötajatel tekkida tõsised füüsilised terviseprobleemid, nt südame- ja veresoonkonnahaigused või luu- ja lihaskonna vaevused.

Organisatsiooni jaoks on negatiivsed tagajärjed näiteks kehvad üldised majandustulemused, sagedasem töölt puudumine ja haigena töötamine (töötajad tulevad haigena tööle, kuid ei suuda tõhusalt töötada), suurem tööjõu voolavus ning tööõnnetuste ja vigastuste arvu kasv. Vaimse tervisega seotud puudumised on tavaliselt pikemaajalised kui muudest põhjustest tingitud puudumised ning tööga seotud riskiteguritel on oma osa ennetähtaegselt pensionile jäämise määra suurenemises. Hinnangulised kulud ettevõtjatele ja ühiskonnale on märkimisväärsed ja ulatuvad riigi tasandil miljardite eurodeni.

Kui oluline see probleem on?

EU-OSHA poolt 2022. aastal läbiviidud uuring OSH Pulse näitas, et 27% töötajatest kogeb stressi, ärevust või depressiooni, mida töö põhjustab või süvendab. Töötajate tervisele mõjuvad psühhosotsiaalsetest riskidest kõige kahjulikumalt ebaharilik tööaeg ja töö intensiivsus.

Psühhosotsiaalsete riskide haldamisel peetakse kõige efektiivsemaks ennetavat, terviklikku ja süstemaatilist lähenemisviisi. EU-OSHA Euroopa ettevõtete uute ja tekkivate riskide uuringus (ESENER) hinnatakse, kuidas tajutakse ja hallatakse Euroopa ettevõtetes psühhosotsiaalseid riske, tuvastades peamised tekkepõhjused, takistused ja aspektid, mis vajavad toetust. Uuring näitab, et psühhosotsiaalseid riske peetakse keerulisemaks ja raskemini hallatavaks kui „tavapäraseid“ tööohutuse ja töötervishoiu riske. Täiendav analüüs näitab, et psühhosotsiaalseid riske kalduvad alahindama eelkõige mikro- ja väikeettevõtted ning neil puuduvad sageli asjakohased ennetusmeetmed. Kõigis ettevõtetes ja liikmesriikides on vaja suurendada teadlikkust ja pakkuda valdkonnapõhiseid lihtsaid praktilisi vahendeid tööga seotud psühhosotsiaalsete riskide juhtimiseks.

Mida saab psühhosotsiaalsete riskide ennetamiseks ja juhtimiseks teha?

ELi poliitikas tunnistatakse, et vaimset tervist tuleks käsitleda terviklikult kõigis poliitikavaldkondades, sealhulgas vaimset tervist töökohal.

Õige lähenemisviisiga saab psühhosotsiaalseid riske ennetada ja edukalt hallata, olenemata ettevõtte suurusest või liigist.

Tööga seotud psühhosotsiaalsete riskide juhtimine ei ole tööandjatele ainult moraalne kohustus ja hea investeering, vaid seaduslik kohustus, mis on sätestatud raamdirektiivis 89/391/EMÜ, mida toetavad sotsiaalpartnerite raamkokkulepped tööstressi ning töökiusamise ja töövägivalla kohta.

Samas on tööandjatel seaduslik kohustus tagada, et töökoha riske hinnataks ja ohjataks nõuetekohaselt. Töötajate kaasamine protsessi on oluline, et tagada parem ja tõhusam riskide tuvastamine ja juhtimine. Töötajad ja nende esindajad mõistavad kõige paremini probleeme, mis võivad töökohal tekkida, ning nende kaasamine on osutunud töökohal esinevate psühhosotsiaalsete riskide vastu võitlemisel edukaks.

Praktiliste juhiste lisateave on siin.