Tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesektor on üks suurimaid sektoreid kogu Euroopas. See annab olulise panuse Euroopa ühiskonda nii kodanike üldtervise ja heaolu kui ka majanduse jaoks. Lisaks on COVID-19 pandeemia näidanud sektori olulisust ja tähtsust.
EU-OSHA uurimisprojekt „Tervise- ja sotsiaalhoolekandesektor ning tööohutus ja töötervishoid“ toimub aastatel 2022–2026. Selle eesmärk on pakkuda tõenduspõhiseid teadmisi sektori mitmekülgsete probleemide kohta seoses töötajate ohutuse ja tervisega, et suurendada teadlikkust ja suunata poliitika kujundamist.
Sektor on ka üks olulisemaid tööhõive seisukohalt ja pakub tööd neile, kes töötavad ametlikes hoolduskeskustes, näiteks haiglates, arstikeskustes ja hooldekodudes, ning samuti hooldustöötajatele, kes hoolitsevad kodus elavate inimeste eest. Nad kõik puutuvad kokku mitmesuguste tööohutuse ja töötervishoiu riskidega, millest peamised on muu hulgas järgmised (mittetäielik loetelu).
- Psühhosotsiaalsed riskid – töötajad puutuvad kokku vägivalla ja ahistamisega, traumaatiliste kogemuste, suure töökoormuse, inimelu lõppemise, korraga mitme ülesande täitmise vajaduse, vahetustega töö, üksi töötamise, läbipõlemise, töökiusamise ja kontrolli puudumisega töö üle, mis kõik on teadaolevad stressitegurid.
- Ergonoomikariskid – raskuste tõstmine, pikaajaline seismine, suur töökoormus ja töötamine ebamugavas asendis.
- Bioloogilised riskid – igasugune kokkupuude bioloogiliste mõjuritega, näiteks vere kaudu levivate haigustekitajate ja nakkuslike mikroorganismidega, muu hulgas kokkupuude COVID-19ga.
- Keemilised riskid ravimite või ohtlike kemikaalide igapäevase kasutamise tõttu, mis võib olla ohtlik neile, kes nendega kokku puutuvad.
- Füüsikalised riskid – näiteks libisemine, komistamine ja kukkumine, ioniseeriv kiirgus, müra jne.
Lisaks on mitmeid kontekstitegureid, mis mõjutavad sektori töötajaid ja millega tuleb arvestada: vananev elanikkond ja vananev tööjõud; muutusi ja investeeringuid vajavad tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse süsteemid; ELi kodanike õigus taskukohasele, ennetavale ja kvaliteetsele tervishoiule; sektori digipööre ja töötingimused, mis sageli on halvemad kui muudes sektorites. Rõhutada tuleb ka seda, et enamik sektori töötajatest on naised.
Projekt on kooskõlas mitme ELi strateegiaga, näiteks ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegilise raamistikuga aastateks 2021–2027 ning Euroopa hooldusstrateegiaga. See töötatakse välja Euroopa sotsiaalõiguste samba kontekstis ning koostöös sektori sotsiaalpartnerite ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.
Projekt keskendub järgmistele uurimisvaldkondadele.
Sektor arvudes
Koostatakse ajakohane ülevaade tööohutuse ja töötervishoiu olukorrast Euroopa Liidu tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesektoris. Selles põhjalikus võrdlusuuringus kasutatakse mitmesuguseid küsitlusi ja väljaandeid.
Tervishoid
Arvestades tervishoiusektori ulatust, keskendub kitsam uurimisvaldkond ühele või mõnele töötajate kategooriale, et käsitleda nende konkreetseid töötingimusi ning töötervishoiu ja tööohutuse ohte.
Koduhooldus
See uurimisvaldkond käsitleb teadmuslünki koduhooldussektori töötervishoiu ja tööohutuse kohta. Selles analüüsitakse seda liiki töö eririske – koduhooldus toimub kontrollimatutes tingimustes, kus otsest järelevalvet on vähe või see puudub, samuti puuduvad riskiennetusmeetmed. Uurimisvaldkonnas keskendutakse heade tavade arendamisele ja töötajate kaasamise soodustamisele.
Pikaajaline hooldus
Nagu koduhoolduse kohta, aitab pikaajalise hoolduse uurimisvaldkond kõrvaldada teema teabelünki, tuvastada sektori riske ja uurida ennetusmeetmeid. Samuti edendatakse praktilisi vahendeid ja rõhutatakse töötajate kaasamise, sotsiaalse dialoogi ja heade tavade tähtsust.
Luu- ja lihaskonnatervis
See uurimisvaldkond käsitleb tekkivaid ja kõige tavalisemaid tööalaseid riskitegureid, mis soodustavad luu- ja lihaskonna vaevuste teket sektori töötajatel ning seda, kuidas neid ennetada ja ohjata. Lisaks jagatakse algatusi, häid tavasid ja vahendeid, eesmärgiga parandada nende töötajate luu- ja lihaskonna tervist. Samuti uuritakse luu- ja lihaskonna vaevuste seost psühhosotsiaalse heaoluga.
Vaimne tervis
Sektori töötajate vaimset tervist käsitletakse, kontrollides nende peamisi tööst tulenevaid psühhosotsiaalseid riskitegureid ja seda, kuidas neid haldavad sektori organisatsioonid, samuti nende seoseid muude terviseprobleemidega, näiteks südame-veresoonkonna haiguste ning luu- ja lihaskonna vaevustega. Projekt pakub ka hea tava juhtumeid ja teavet, kuidas hoida vaimse tervise probleemidega töötajaid tööl või soodustada nende taasintegreerimist.
Digipööre
Uute tehnoloogiate areng ja nende rakendamine tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesektoris on olnud viimastel aastatel väga suur. Uued ülesannete automatiseerimise võimalused, hooldeteenuseid pakkuvate digiplatvormide teke või töötajate uued omandatud digioskused on omakorda tekitanud uusi tööohutuse ja töötervishoiu riske, eelkõige psühhosotsiaalseid riske, mida kõiki käsitletakse siin uurimisprojektis