Hea tööohutus ja töötervishoid on hea äritegevusele

Mis majandusmõju on tööohutuse ja töötervishoiu tõhusal ja ebatõhusal juhtimisel? On väga oluline, et poliitikakujundajad, teadlased ja vahendajad teaksid selle küsimuse vastust, kuid selleks on vaja kvaliteetseid andmeid. EU-OSHA toetab seega andmete kogumist kaheetapilises ülevaateprojektis „Tööohutuse ja töötervishoiu kulud ja tulud“, mille eesmärk on töötada välja majanduskulude arvestuse mudel, et usaldusväärselt hinnata kulusid.

1. etapp: suuremahuline uuring, milles tuvastatakse ja hinnatakse igas liikmesriigis olemasolevaid andmeid, mida saab kasutada kuluarvestusmudeli väljatöötamisel.

Väljund: ülevaatearuanne „Tööga seotud õnnetuste ja haiguste kulude hindamine: Euroopa andmeallikate analüüs“ (2017).

2a etapp: rahvusvahelistel andmetel põhineva kuluarvestusmudeli väljatöötamine koostöös Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni, Rahvusvahelise Töötervishoiu Komisjoni ning Soome ja Singapuri ametiasutustega.

Tulemus: tööõnnetuste ja -haiguste kulu rahvusvaheline võrdlus (2017).

Rahvusvahelise töötervishoiukongressi (ICOH) 2022. aasta hinnangu ajakohastatud andmed (2019. aasta andmed) on esitatud tööohutuse ja töötervishoiu baromeetri andmete visualiseerimisvahendis. Tutvuge tööga seotud surmajuhtumite ja tööga seotud haiguste mõjuga, mida mõõdetakse tervisekaoga kohandatud eluaastatega (DALY) liikmesriigi ja töötava elanikkonna (100 000) kohta.

Tööga seotud vigastused, haigused ja surmajuhtumid on üksikisikutele, tööandjatele, valitsustele ja ühiskondadele majanduslikult väga kulukad. Tööohutuse ja -tervishoiu halva juhtimise negatiivsed tagajärjed hõlmavad kulukat varast pensionile jäämist, oskustööliste kaotust, töölt puudumist ja haigena töötamist (mis suurendab eksimuste tõenäosust), suuri meditsiinikulusid ja kindlustusmakseid. Hinnangute järgi on tööõnnetuste ja -haiguste kulu ühiskonnale 3,9% ülemaailmsest SKPst ja 3,3% ELi SKPst (vt tööõnnetuste ja -haiguste kulu käsitlev artikkel). Protsentuaalne erinevus on riigiti suur, eriti lääneriikide ja muude riikide vahel, olenevalt tööstuse eripärast, õigustaustast ja ennetusmeetmetest.

2b etapp: majanduskulude arvestuse üksikasjalikuma mudeli väljatöötamine riigi tasandi andmeallikate põhjal.

Väljund:

• aruanne ja kokkuvõte pealkirjaga „Tööohutuse ja töötervishoiu väärtus ning tööga seotud õnnetuste ja haiguste ühiskondlik kulu“ (2019)

• esitlus „Tööohutuse ja töötervishoiu väärtus – tööga seotud õnnetuste ja haiguste ühiskondliku kulu hindamine“ (2019)

Vigastuste, haiguste ja surmajuhtumitega kaasnevad erinevad kulud. Esiteks tekib otsene kulu, nt tervishoiukulu. Kaasnevad ka tootlikkuse ja toodangu vähenemisest tingitud kulud. Peale selle saab mõõta ja kuluarvestusse lisada ka kulu, mis tuleneb nende sündmuste mõjust inimeste heaolule, st inimeste eludele ja tervisele. Need tegurid kaasnevad iga tööga seotud vigastus- ja haigusjuhtumiga ning kõikide juhtumite kulude liitmisel saame tööga seotud õnnetuste ja haiguste hinnangulise kogukulu. See kuluarvestusmeetod – eelnimetatud erinevate kulude liitmine, et arvutada hinnanguline kogukulu – on nn alt-üles meetod.

Kasutatakse ka nn ülevalt-alla meetodit: sel juhul arvutatakse õnnetuste ja haiguste hinnanguline kogukulu ja püütakse hinnata, kui suure osa kogukulust põhjustavad tööga seotud tegurid. Selle põhjal leitakse tööga seotud õnnetustest ja haigustest tuleneva koormusega seotud kulu. Seda kulu väljendatakse sageli olemasolevate tervisemõõdikute, nt summaarse tervisekao (DALY) abil.

Käesolevas projektis kasutatakse mõlemat meetodit:

• „alt-üles“ mudeliga hinnatakse otseseid, kaudseid ja immateriaalseid kulusid (mõju elukvaliteedile ja tervisele);
• „ülevalt-alla“ mudeliga hinnatakse tööga seotud summaarse tervisekao rahalist väärtust.

Mõlema mudeli jaoks andmeid kogudes võeti võrdlusaastaks 2015, et riike ja meetodeid omavahel võrrelda.

Tööohutuse ja töötervishoiu puudulikkus läheb ettevõttele kalliks maksma ning tööohutuse ja töötervishoiu tõhusus toob kasu. Kõrgemaid ohutus- ja tervishoiunõudeid järgivad ettevõtted on edukamad ja jätkusuutlikumad.

Uuringute hinnangul toob iga tööohutuse ja töötervishoiu tagamisse investeeritud euro ettevõttele tulu summas 2,2 eurot ning tööohutuse ja töötervishoiu parandamise tulud on suuremad kui kulud.

Heal tasemel tööohutuse ja töötervishoiu majanduslik kasu nii suur- kui ka väikeettevõtjatele on märkimisväärne. Tõhus tööohutus ja töötervishoid toob kaasa järgmise:

• suurendab töötajate tulemuslikkust;
• vähendab töölt puudumiste arvu;
• vähendab makstavaid hüvitisi;
• vastab avaliku ja erasektori töövõtjate nõuetele.

Õige tegutsemine võib ettevõttele tuua olulist kasu. Lisateavet täienduste rakendamise ja riskide vähendamise kohta saab siit .

Üle Euroopa on loodud programme, mille eesmärk on pakkuda organisatsioonidele ohutute ja tervislike töökohtade tagamise eest rahalisi stiimuleid. Sellised stiimulid on näiteks järgmised:

• väiksemad kindlustusmaksed;
• maksepuhkused;
• riigi subsiidiumid ja toetused.

Üks hea näide on Saksamaa lihatöötlussektor. Programmis osalenud ettevõtetel vähendati ohutuskultuuri edendamise, näiteks spetsiaalsete nugade kasutuselevõtmise või sõidukijuhtidele ohutuskoolituste korraldamise eest kindlustusmakseid.

Programmi tulemused on järgmised:

• Saksamaa lihatöötlussektoris vähenes teatatud õnnetuste arv aasta kohta 1000 võrra;
• kuue aastaga vähenesid kulud summas 40 miljonit eurot;
• iga investeeritud euro kohta õnnestus säästa 4,81 eurot.

Kindlustusandjate seisukohast võivad sellised programmid aidata vähendada kindlustuslepingutest tulenevate nõuete arvu, raskusastet ja kulusid.

Lisateave majanduslike stiimulite ja nende kasutuselevõtmise kohta on kättesaadav järgmistel linkidel:

• „Tööohutuse ja töötervishoiu majanduslike stiimulite loomine – praktiline juhend”
• „Majanduslikud stiimulid tööohutuse ja töötervishoiu parandamiseks – ülevaade Euroopa perspektiivist”
• OSHwiki: majanduslikud stiimulid .