Glossary

Aine – looduslik või tootmismenetluse teel saadud keemiline element või selle ühendid koos püsivuse säilitamiseks vajalike ja tootmismenetlusest johtuvate lisanditega, välja arvatud lahustid, mida on võimalik ainest eraldada, mõjutamata aine püsivust või muutmata selle koostist; keemiline element või vähemalt kahest keemilisest elemendist koosnev ühend.

Gaas on aine: 
i) mille aururõhk temperatuuril 50 °C on suurem kui 300 kPa (absoluutne); või ii) mis temperatuuril 20 °C ja standardrõhul 101,3 kPa on täielikult gaasiline;

Ese, millele antakse tootmisel teatud kuju, pinnaviimistlus või kujundus, mis määrab tema funktsiooni suuremal määral kui tema keemiline koostis.

Tüüpilised näited on rehvid, plastmööbel, elektroonikaseadmed, keemilistest kiududest kangad, kaablid.

Toode, mis koosneb ühest või mitmest keemilisest ainest või ühendist. Toote funktsiooni määrab suures osas keemiline koostis.
Tüüpilised näited on liimid, värvid, tindid, desinfektsioonivahendid, biotsiidid, plastifikaatorid, silikoon, ilutulestikuvahendid, määrdeõlid jt.

Seda mõistet kasutatakse töötervishoiu ja tööohutuse alusõigusaktides: 
"keemiline mõjur" — keemiline element või ühend kas üksi või segatuna, looduslikult leiduv või valmistatud, mida kasutatakse või lastakse välja, kaasa arvatud selle kui jäätme loodusesse laskmine, mis tahes töö käigus ja olenemata sellest, kas see on toodetud kavatsetult või mitte ja kas seda turustatakse või mitte;

Keemiliste elementide, ühendite ning ühendite ja elementide segude üldnimetus.

Ohtlike ainete klassifikatsioon põhineb CLP-määruses määratletud kategooriatel. Need kategooriad hõlmavad füüsikalisi ohte (plahvatusohtlikkus, tuleohtlikkus, ebastabiilsus jt), terviseohte (kõik lühi- ja pikaajalised tervisekahjustused) ning keskkonnaohte (veekeskkond jt).

CLP-määruse I lisa 2.–5. osas sätestatud füüsikaliste, tervise- või keskkonnaohtude kriteeriumidele vastav aine on ohtlik ja klassifitseeritakse samas lisas loetletud ohuklassidesse.

Ohtlike ainete klassifikatsioon põhineb CLP-määruses määratletud kategooriatel. Need kategooriad hõlmavad füüsikalisi ohte (plahvatusoht, tuleoht, ebastabiilsus jt), terviseohte (lühi- ja pikaajalised tervisekahjud) ning keskkonnaohte (oht
veekeskkonnale jt). 
Inglise keeles kasutatakse ohtlike ainete kohta sünonüümidena kaht väljendit, „hazardous substances“ ja „dangerous substances“. Selget erinevust ei ole, kasutatav termin oleneb keele-eelistustest.

Protsessi käigus tekkinud saasteained võivad tekkida mis tahes liiki töötlemisprotsesside heitena, mis võib tekitada kokkupuute töökohal, nt põlemisprotsessides ja protsessides, mis füüsikaliselt või keemiliselt lagundavad või muul viisil muundavad lähtematerjali.

Ained ja õhusaasteained võivad tekkida töökohtades tööprotsessi käigus, näiteks põlemisel eralduvad gaasid, heitgaasid ja suits ning lihvimisel ja lõikamisel eraldub tolm. Tekkivad ained ja õhusaasteained võivad olla ohtlikud.

Segu – kahest või enamast ainest koosnev segu või lahus.

Suits tähistab eelkõige peeni tahkeid osakesi, mis moodustavad õhus suspensiooni; sageli tekib see sulavate ainete lendumise teel (nt keevitus- või kummisuits).

Tahkis – aine või segu, mida vedeliku ega gaasi definitsioon ei hõlma (CLP-määrus)

Tahke olek on aine füüsikaline olek. Seda iseloomustab jäik struktuur ja kuju või ruumala püsivus.

Aine või segu tahked osakesed, mis hõljuvad gaasis (tavaliselt õhus).

Keemiline ühend, mis koosneb vähemalt kahest keemilisest elemendist.

Vedelik – aine või segu: 
i) mille aururõhk temperatuuril 50 °C ei ületa 300 kPa (3 baari);
ii) mis temperatuuril 20 °C ja standardrõhul 101,3 kPa ei ole täielikult gaasiline ja 
iii) mille sulamispunkt või esialgne sulamispunkt standardrõhul 101,3 kPa on 20 °C.

Õiguslikust seisukohast on kemikaal (aine, segu) akuutselt toksiline (ägeda mürgisusega), kui see vastab järgmistele CLP-määruse kriteeriumidele:
äge mürgisus – aine või segu kahjulik toime, mis tekib selle ühekordsel suu või naha kaudu manustamisel, korduval manustamisel 24 tunni jooksul või sissehingamisel 4 tunni jooksul.

CLP-määruses eristatakse suukaudset ja nahakaudset toksilisust ning toksilisust sissehingamisel.

Toidu, ravimite, vedelike või muude ainete suukaudne sattumine organismi. 

Kantserogeen – aine või segu, mis tekitab vähktõbe või suurendab selle esinemissagedust.

Kokkupuude tähendab, et aine esineb töötaja keskkonnas ja seda on võimalik sisse hingata või see võib organismi sattuda kokkupuutel nahaga (samuti silmadega, kõrvadega) või neelamise kaudu. 

Keemilise, radioloogilise või füüsikalise mõjuri kokkupuude organismiga. Kokkupuudet kvantifitseeritakse lähtuvalt organismi ja keskkonna kokkupuutepiiridel (nt nahk, kopsud, soolestik) leiduva imendumisvalmis mõjuri kogusest.

Lõhkeaine või lõhkeainete segu – tahkis või vedelik või segu, mis keemiliselt reageerides suudab ise tekitada gaasi sellise temperatuuri, rõhu ja kiirusega, mis kahjustab ümbruskonda.

Mutatsioon – raku geenimaterjali koguse või ehituse püsiv muudatus. Mutatsioonideks nimetatakse nii pärilikke geenimuutusi, mis võivad avalduda fenotüübi tasandil, kui ka nende aluseks olevaid DNA muutusi, kui need on teada (sh spetsiifiliste aluspaaride muutusi ja kromosoomide translokatsioone).

Kokkupuude ohtlike ainetega võib kahjustada konkreetseid elundeid. CLP-määruses eristatakse ühekordse kokkupuute või korduva kokkupuute tõttu tekkinud elundikahjustusi.

Nahaärritus – pöörduva nahakahjustuse tekkimine kuni 4 tunni jooksul pärast katseaine kasutamist.

Oht on mis tahes omadus, mis võib põhjustada kahju. Ohud võivad kahjustada inimesi, vara ja protsesse, võivad põhjustada õnnetusi ja terviseprobleeme, vähendada toodangut, kahjustada seadmeid jne. 

Reproduktiivtoksilisus – hõlmab kahjulikku toimet täiskasvanud meeste ja naiste ning isas- ja emasloomade suguvõimele ja viljakusele, samuti järglaste arengut mõjutavat toksilisust (arengutoksilisus).

Risk töökohas tähendab ohuga kokkupuute tagajärjel tekkiva vigastuse või haiguse tõenäosust ja raskust. 

Hingamiselundite sensibilisaator – sissehingamisel hingamiselundite ülitundlikkust tekitav aine.

Naha sensibilisaator – aine, mis tekitab nahale sattudes allergiareaktsiooni

Hingamiselundite sensibilisaator – sissehingamisel hingamiselundite ülitundlikkust tekitav aine.

Naha sensibilisaator – aine, mis tekitab nahale sattudes allergiareaktsiooni

Õhu tõmbamine hingamisteedesse ja kopsudesse

CLP-määruses eristatakse tuleohtlikke gaase, aerosoole, vedelikke ja tahkeid aineid ning kohaldatakse eri kriteeriume. Lihtsustatud määratluse kohaselt klassifitseeritakse tuleohtlikuks kõik ained, mis võivad süttida ja põleda või toetada muude materjalide süttimist ja põlemist.

vt Keemiliste mõjurite direktiiv

vt Klassifitseerimine, märgistamine ja pakendamine

vt kantserogeenide ja mutageenide direktiiv

vt Ühtne ülemaailmne süsteem 

Direktiiv 2004/37/EÜ (kantserogeenide ja mutageenide direktiiv) 
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest

Direktiiv 98/24/EÜ (keemiliste mõjurite direktiiv)
Nõukogu 7. aprilli 1998. aasta direktiiv 98/24/EÜ töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl (neljateistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)

Määrus (EÜ) nr 1907/2006 (REACH-määrus)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet

Määrus (EÜ) nr 1272/2008 (CLP-määrus)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006

vt Ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas 

Direktiiv 2009/161/EL – soovituslikud kokkupuute piirnormid töökeskkonnas

vt Ohutuskaart

Määrus (EÜ) nr 1907/2006 (REACH-määrus)

vt  Kemikaalide registreerimine, hindamine, autoriseerimine ja piiramine

Ühtne ülemaailmne süsteem (GHS)

Ohtliku aine või keemiatoote või ohtlikke aineid tekitava protsessi asendamine vähem ohtlikuga.

Isikukaitsevahend on:

a) vahend, mis on projekteeritud ja toodetud inimesele kandmiseks või hoidmiseks, et see kaitseks teda ühe või mitme tema tervist või ohutust ohustava riski eest;

b) alapunktis a nimetatud vahendite vahetatavad osad, mis on isikukaitsevahendi kaitsefunktsiooni jaoks määrava tähtsusega;

c) alapunktis a nimetatud vahendite ühendamise süsteemid, mida inimene ei hoia ega kanna, mis on projekteeritud vahendi ühendamiseks välisseadme või kindla kinnituspunkti külge, mis ei ole projekteeritud püsivaks ühendamiseks ja mis ei vaja enne kasutamist kinnitustöid.

Kõik meetmed, mille eesmärk on vähendada ohtlike ainete teket ja nendega kokkupuute riski.

Kõik meetmed, mille eesmärk on vähendada kokkupuuteid ohtlike ainetega korralduslike meetmete abil (nt töötajate arvu vähendamine kokkupuutealadel)

Kõik tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmed. Meetmed võivad vähendada kas ohtlike ainete teket või kokkupuute riski. 

Ohulause – ohuklassile ja ohukategooriale määratud fraas, mis kirjeldab ohtliku aine või segu ohtude olemust, sealhulgas ohu raskust, kui asjakohane.

Ohupiktogramm – graafiline kujutis, millel on sümbol ja muud graafilised elemendid, näiteks ääris, taustamuster või -värvus, ning millega esitatakse konkreetset ohuteavet.

Õhusaasteainete kontsentratsiooni mõõtmine töökohas. Mõõtmistega võib mõõta töötajate kokkupuudet või õhusaasteainete kontsentratsiooni töökohas, nt lekked, tuvastada õhusaasteainete allikaid ja hinnata kohaliku väljatõmbeventilatsiooni tõhusust, mille põhjal saab otsustada, mis meetmed võtta. Olenevalt sellest, mis ainet kavatsetakse mõõta, saab kasutada mitmesuguseid mõõtesadmedid. 

Ohutuskaartidel esitatakse keemiatoote omaduste ja ohtude teave ning käsitsemise, kõrvaldamise, transpordi, esmaabi, tuletõrjemeetmete ja kokkupuute vähendamise meetmete juhised. Ohutuskaartide teavet on vaja riskide mõistmiseks ja keemiatoote ohutuks käsitsemiseks.

Töökoha riskihindamise eesmärk on kaitsta töötajate tervist ja tagada nende ohutus. Riskihindamine hõlmab riskide tuvastamist, riski suuruse hindamist ja otsustamist, kas on vaja võtta riskivähendusmeetmeid.
Tööohutuse ja töötervishoiu õigusaktide kohaselt peavad kõik tööandjad hindama riske regulaarselt.

Meetmed, mille eesmärk on vähendada kokkupuudet ohtlike ainetega tehniliste vahendite abil