Sõnastik
Ä
Ägedad luu- ja lihaskonna vaevused
Äkiline lühiajaline ebamugavustunne, mille tingib kokkupuude luu- ja lihaskonna vaevusi tekitavate ohtudega. Ägedat tervisemõju võidakse nimetada ka lühiajaliseks mõjuks.
A
Asendid
Pea, keha ja jäsemete asend. Aktiivne asend nõuab paljude lihaste ja anatoomiliste struktuuride koordineeritud tegevust. Aktiivsed asendid võivad olla staatilised või dünaamilised.
D
Dünaamiline asend
Kehaasend keha ja/või jäsemete liikumisel, nt kõndimisel.
Dünaamiline või liikuv istumine
Liigutamine või asendi muutmine istumisel
F
Füüsikalised või biomehaanilised tegurid
Tööasendid ja liigutused võivad olla korduvuse, kestuse või pingutuse tõttu kahjulikud. Füüsikalised riskitegurid on näiteks raske füüsiline töö (mis nõuab tugevat pingutust), raskete esemete tõstmine, ebamugavad asendid, pikaajalised tööülesanded, kestev istumine või seismine ning korduvad või suurt täpsust nõudvad tööülesanded.
H
Haigena töötamine
Olukord, kui töötaja saabub tööle, kuigi tal on puudumist vajav haigus, nii et ta töötab ebaoptimaalsetes tingimustes.
I
Individuaalne ja isiklik
Ka vanus, sugu, pikkus, käepikkus, kehaline suutlikkus, terviselugu, töövõtete ja ohutusmenetluste mittetundmine võivad olla luu- ja lihaskonna vaevuste riskitegurid, kui riske ei hallata nõuetekohaselt.
Istuv töö
Töö, kus töötaja istub enamiku tööajast või istub pidevalt pika aja vältel.
K
Keha kaardistamine
Kehakaardil kujutatakse, mis kehaosi töötamine vigastab, kahjustab või koormab.
Kroonilised luu- ja lihaskonna vaevused
Keskpikk kuni pikaajaline ebamugavustunne, mille tingib kokkupuude luu- ja lihaskonna vaevusi tekitavate ohtudega. Kroonilist tervisemõju võidakse nimetada ka pikaajaliseks mõjuks või pika peiteajaga haiguseks.
L
Luu- ja lihaskonna vaevuste riskitegurid
Luu- ja lihaskonna vaevustele võivad kaasa aidata mitmesugused tegurirühmad, näiteks füüsikalised ja biomehaanilised tegurid, organisatsioonilised ja psühhosotsiaalsed tegurid ning individuaalsed ja isiklikud tegurid.
M
Mitmekesisust arvestav riskihindamine
Selline töökoha riskide hindamine ja juhtimine, mis arvestab töötajate mitmekesisust.
o
oht
võimalik kahjulik füüsiline sündmus, nähtus või inimtegevus, mis võib põhjustada inimohvreid või vigastusi, varalist kahju, sotsiaalseid ja majanduslikke häireid või keskkonnaseisundi halvenemist
O
Ohtude kaardistamine
Ohukaardil kujutatakse, kus on töökohas tervishoiu- ja ohutusprobleemid, mis võivad tekitada töötajatel haigusi, vigastusi või stressi.
Organisatsioonilised tegurid
Töökorraldus järjestikuste töötundide, puhkepauside, töötempo ja tööülesannete vaheldumise mõttes mõjutab füüsiliste tööülesannete koormavust.
P
Psühhosotsiaalsed tegurid
Liigne töökoormus ja intensiivne töö võivad suurendada tööstressi, mis omakorda võib suurendada lihasepinget ja valutundlikkust. Luu- ja lihaskonna vaevuste riski võib suurendada ka tööülesannete, meetodite ja tempo valimise võimaluse ja kolleegide või juhtkonna toetuse puudumine. Põhjus on, et tööl liiga suure surve tajumisel ei võta töötajad vajalikke ettevaatusmeetmeid ega kasuta ohutuid tööasendeid ja -tavasid, mis muudavad psühhosotsiaalsed tegurid luu- ja lihaskonna vaevuste riskiteguriteks.
R
Rehabilitatsioon
Patsiendi optimaalse füüsilise, sensoorse, vaimse, psühholoogilise ja sotsiaalse toimivuse taastamine.
Riskid
Ohuolukorra tekkimise või õnnetuse toimumise tõenäosus.
Riskihindamine
Riskihindamine on protsess, millega hinnatakse töökohas esinevatest ohtudest tulenevaid riske töötajate tervisele ja ohutusele. See on töö kõikide aspektide süstemaatiline analüüs, millega uuritakse järgmist:Mis võib põhjustada vigastusi või kahju?;Kas neid ohte saab kõrvaldada?;Kui ohte kõrvaldada ei saa, siis milliseid ennetus- või kaitsemeetmeid kasutatakse või tuleks kasutada riskide piiramisel?
S
Staatiline asend
Asend, mida hoitakse pika aja vältel, näiteks seismine, istumine, põlvitamine.
Staatiline lihasekoormus
Lihaste koormus, millega hoitakse liikumatut asendit, näiteks käe hoidmine liikumatult või seismine või istumine samas asendis ilma liikumata.
Sugu arvestav riskihindamine
Sooküsimuste arvestamine töökoha riskide hindamisel.
T
Tööga seotud alajäsemevaevused (luu- ja lihaskonna vaevused)
Alajäsemete, peamiselt puusa-, põlve- ja labajalavaevused, mida põhjustavad või süvendavad peamiselt töö ja vahetu töökeskkonna mõjud.
Tööga seotud alaseljavaevused
Tööga seotud alaseljavaevused (luu- ja lihaskonna vaevused) on näiteks lülivaheketaste häired ning lihaste ja pehmete kudede vigastused.
Tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevused
Tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevused on anatoomiliste struktuuride, näiteks lihaste, liigeste, kõõluste, sidemete, närvide, luude ja paikse vereringe kahjustused, mida põhjustavad või süvendavad peamiselt töö ja vahetu töökeskkonna mõjud.
Tööga seotud ülajäsemevaevused (luu- ja lihaskonna vaevused)
Kaela, õlgade, käsivarte, labakäte, randmete ja sõrmede vaevused, mis põhjustavad valu, ebamugavust, tuimust ja kirvendust ning mida põhjustavad või süvendavad peamiselt töö ja vahetu töökeskkonna mõjud.
Tööle naasmine
Tööle naasmine on kooskõlastatud tegevus töökoha säilitamiseks ja tööturult varajase lahkumise ennetamiseks, mis hõlmab kõiki menetlusi ja meetmeid, millega kaitstakse ja edendatakse töötajate tervist ja töövõimet ning toetatakse vigastuse või haiguse tõttu vähenenud töövõimega inimeste tagasipöördumist tööle.
Töölt puudumine
Kavandamata puudumine kavandatud tööajal (mõnikord korduv)
Töövõime
Töönõuete ja individuaalsete (isiklike) ressursside tasakaal, näiteks seoses töö liigi, töökoormuse, töökorralduse, tervise, oskuste, väärtuste, hoiakute ja motivatsiooniga.
V
Varajane tööturult väljumine / pensionile jäämine
Tervise tõttu varajane tööturult väljumine / pensionile jäämine on olukord, kui töötaja lahkub tööturult (jääb pensionile) enne tavalist pensioniiga tervise tõttu.
Varane sekkumine
Meetmete võtmine – näiteks professionaalse abi pakkumine, kiire suunamine ja diagnoosimine, töökeskkonna kohandamine – kohe sümptomite ilmnemisel. See vähendab oluliselt tõenäosust, et töötaja puudub töölt kaua. Varane sekkumine võib vähendada töölt puudumist ja tuua kaasa reaalse kokkuhoiu riiklikes tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteemides.