© IStockphoto / ismagilov
Digiüleminek muudab kiiresti töömaailma ning nõuab uusi ja ajakohastatud tööohutuse ja töötervishoiu lahendusi. Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti (EU-OSHA) teadusprogrammi eesmärk on anda poliitikakujundajatele, teadlastele ja tööandjatele usaldusväärset teavet digiülemineku võimaliku mõju kohta tööohutusele ja töötervishoiule, et nad saaksid võtta õigeaegseid ja tõhusaid meetmeid töötajate ohutuse ja tervise tagamiseks.
Selliste tehnoloogiate kasutuselevõtt nagu tehisintellekt, suurandmed, koostöörobootika, esemevõrk, algoritmid ja digitaalsed tööplatvormid ning ühtlasi kaugtöötajate arvu oluline suurenemine loob võimalusi töötajatele ja tööandjatele, kuid tekitab ka uusi tööohutuse ja töötervishoiu probleeme ja riske. Probleemide ja riskide käsitlemine ning võimaluste maksimeerimine oleneb sellest, kuidas tehnoloogiaid rakendatakse, hallatakse ja reguleeritakse sotsiaalsete, poliitiliste ja majanduslike suundumuste kontekstis.
Tuginedes oma tuleviku-uuringule digiülemineku ning tööohutuse ja töötervishoiu kohta, viib EU-OSHA praegu läbi teadusprojekti „Töötervishoiu ja tööohutuse ülevaade“ (2020–2023), et anda põhjalikku teavet poliitika, ennetamise ja tavade kohta seoses digiülemineku probleemide ja võimalustega tööohutuse ja töötervishoiu kontekstis.
See keskendub järgmistele valdkondadele.
- Kõrgtehnoloogiline robootika ja tehisintellekt
-
Tehisintellektipõhised süsteemid ja kõrgtehnoloogiline robootika muudavad seda, kuidas inimtööd kavandatakse ja tehakse. Sellised süsteemid on kas füüsilised (nt robotid) või mittefüüsilised (nt nutikad rakendused) ning võivad tegutseda teatava autonoomsusega, et täita kas füüsilisi või kognitiivseid ülesandeid ja saavutada konkreetseid eesmärke.
Sellel on oluline positiivne mõju mitte ainult ettevõtete tootlikkusele, vaid ka töötervishoiule ja tööohutusele. Töötajad saab näiteks eemaldada ohtlikest keskkondadest ja ohtlike tööülesannete täitmisest ning töökoormust saab optimeerida. Sellised süsteemid võivad täita suure riskiga või mitteloomingulisi korduvaid ülesandeid, mis on seotud paljude tavapäraste ja tekkivate tööohutuse ja töötervishoiu riskidega, nii et töötajate teha jäävad väikse riskiga ülesanded ning töö tootlik või loominguline sisu.
Sellegipoolest esineb seoses nende tehisintellektipõhiste süsteemide kasutamisega töökohal palju tööohutuse ja töötervishoiu probleeme, mis on peamiselt seotud süsteemide ja töötajate interaktsiooniga, näiteks ootamatud kokkupõrked, liigne tuginemine süsteemidele jm, kuid esineb ka psühhosotsiaalseid ja korralduslikke aspekte.
Selle valdkonna teadusuuringutes tuvastatakse ja arutatakse võimalusi, probleeme ja riske, mis on seotud kõrgtehnoloogilise robootika ja tehisintellektipõhiste süsteemide kasutamisega nii füüsiliste kui ka kognitiivsete tööülesannete automatiseerimiseks, tõstes esile mitmeid lisaküsimusi, näiteks inimeste ja masinate interaktsioon ja usaldus.
- Töötajahaldus tehisintellekti abil
-
Tehisintellekt ja digitehnoloogia on tekitanud uusi töötajahalduse vorme. Erinevalt varasematest juhtimisviisidest, mis tuginevad suures osas inimjärelevalvele, hõlmab töötajahaldus tehisintellekti abil uusi haldussüsteeme ja -vahendeid, mis koguvad töötajate käitumise andmeid reaalajas eri allikatest, et teavitada juhtkonda ja toetada automaatseid või poolautomaatseid otsuseid, mis põhinevad algoritmidel või tehisintellekti kõrgtehnoloogilisematel vormidel.
Selle valdkonna teadustöös tuvastatakse ja arutatakse võimalusi, mida need uued süsteemid pakuvad tehisintellektipõhiseks halduseks, sest need võivad aidata teha otsuseid, mis aitavad parandada tööohutust ja töötervishoidu töökohal, kui süsteemid on loodud ja neid rakendatakse läbipaistvalt ning töötajaid teavitatakse ja nendega konsulteeritakse.
Teadustöös kaardistatakse ja arutatakse ka õigus-, regulatiiv-, eetika- ja privaatsusprobleeme ja -riske ning tööohutuse ja töötervishoiu probleeme, eelkõige psühhosotsiaalseid riskitegureid, mis samuti kaasnevad nende töötajaseire ja -halduse uudsete vormidega.
- Digiplatvormitöö
-
Digiplatvormitöö on igasugune tasustatav töö, mida tehakse veebiplatvormi kaudu, st internetipõhise kauplemiskoha kaudu, mis põhineb digitehnoloogial ning aitab sobitada tööjõu nõudlust ja pakkumist. Platvormide kaudu pakutav töö võib olla väga mitmekesine: see võib hõlmata keerulisi või lihtsaid, kognitiivseid või manuaalseid tööülesandeid ning see võib toimuda veebis ja olla täielikult virtuaalne või toimuda kohapeal ja isikliku kohalolekuga.
Digiplatvormitöö pakub tööhõivevõimalusi töötajatele geograafilistes piirkondades, kus sellised võimalused puuduvad, ning tõrjutud töötajarühmadele, kuid sellega kaasneb ka mitmeid töötajate tööohutuse ja töötervishoiu probleeme ja riske, mida on vaja käsitleda.
Platvormitöö valdkonna teadusprojektide eesmärk on järgmine:
- analüüsida ja arutada platvormitöö võimalusi, probleeme ja riske;
- kaardistada platvormitöö liigid ning sellega seotud riskid ja võimalused;
- leida platvormitöötajate tööohutuse ja töötervishoiu riskide ennetamise poliitika näiteid ning
- toetada töötervishoiu ja tööohutuse ennetustegevuse praktiliste vahendite väljatöötamist.
- Nutikad digisüsteemid
-
Töötajate ohutuse ja tervise jälgimiseks ja parendamiseks töötatakse välja uusi seiresüsteeme, näiteks nutitelefonirakendused, kaasaskantavad seadmed, mobiilsed seirekaamerad või mehitamata õhusõidukid, nutiprillid, IKT-põhised rakendused ja nutikad isikukaitsevahendid. Neid saab näiteks kasutada, et jälgida töötajate füsioloogilist või vaimset seisundit, näiteks stressitaset, väsimust, erksust ja südame löögisagedust ning kehaasendit ja liikumist, et jälgida töötajate asukohta ohtlikel aladel, juhendada töötajaid või teavitada töötajate vahetuid juhte või ka hädaabiteenistusi. Peale digisüsteemide pakutavate võimaluste töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas, esineb ka probleeme, näiteks seoses andmekaitse, omandiküsimuste, tõhususe ja standardimisega.
Uuringus hindame nende mõju, analüüsides uute seiresüsteemide liike (tehnoloogiaid), nende kasutamist (nt tööohutuse ja töötervishoiu nõuete täitmise toetamine, tõhus jõustamine või koolitus) ning tööohutuse ja töötervishoiu probleeme ja võimalusi, mis on seotud nende rakendamise ja kavandamisega. Samuti antakse ülevaade töökoha ressurssidest (näiteks tegevusjuhendid, ettevõtte tasandi poliitika, soovitused, suunised, protokollid ja koolitus).
Uuring koosneb dokumendiuuringust, vestlustest ja väliuuringutest. 2023. aastal korraldatakse kõrgetasemeline tulemuste konsolideerimise seminar.
- Kaugtöö
-
Kaugtöö on mis tahes liiki töökorraldus, mis hõlmab digitehnoloogia kasutamist kodunt või üldisemalt eemal tööandja ruumidest või kindlaksmääratud asukohast töötamiseks. Kaugtööga kaasnevad võimalused, probleemid ja riskid, mida on vaja arvestada, kui kaalutletakse tulevikuarenguid (sh mõju tööjõu soolisele ja mitmekesisuse mõõtmele) ning erinevat mõju sektorite ja ametite kaupa, lisaks uusi ja tekkivaid tehnoloogiad (sh liit- ja virtuaalreaalsus), millel on eeldatavasti roll kaugtöö muutmisel kättesaadavamaks suuremale arvule ettevõtetele ja töötajatele.
Mitmes selle valdkonna projektis, mis samuti tuginevad varasematele EU-OSHA uuringutele, kaardistatakse kaugtöö võimalusi, probleeme ja riske ning püütakse suurendada kaugtöötajate, tööandjate ja muude asjaomaste sidusrühmade teadlikkust.
EU-OSHA tervislike töökohtade kampaania Ohutu ja tervist säästev töö digiajastul, mis toimub aastatel 2023–2025, suurendab teadlikkust digiüleminekust ning tööohutusest ja töötervishoiust ning pakub ka praktilisemaid ressursse.