Sõnastik

Selgelt määratletud juhiste kogum, mis kirjeldab, kuidas arvuti või inimene võib teostada toimingu, ülesande, menetluse või lahendada probleemi.

Tehisintellektipõhine töötajahalduse süsteem, milles kasutatakse lihtsaid (st ilma „intellektita“) algoritme ja digitehnoloogiaid
(nt töötajaseireseadmeid, arvuteid või näotuvastustarkvara), et hallata töötajaid automaatsel või poolautomaatsel viisil. See võimaldab automatiseerida väga palju töökohahalduse ülesandeid (nt töögraafikute koostamine, vahetuste korraldamine ja töötajaseire ihunutikute ehk kantavate seadmete kaudu). Tehisintellektipõhine töökohahaldus hõlmab intellekti matkimist, mida on vaja, et käsitleda määramatust (nt eri väljundite pakkumine keskkonnamuutuste alusel), samas kui algoritmiline juhtimine on olemuselt deterministlik (st annab sama sisendi korral alati sama väljundi).

Algoritmiline läbipaistvus on põhimõte, mille alusel algoritmide toimimist mõjutavad tegurid ja nende tulemused peaksid olema nähtavad või läbipaistvad tööandjatele, poliitikakujundajatele ja töötajatele, kes nende algoritmide põhiseid süsteeme kasutavad, reguleerivad või on neist mõjutatud. Töötajate esindajate kaasamine on oluline, et suurendada töötajate usaldust süsteemide vastu.

Andmepõhiste teabe ja teadmiste hankimise protsess, mis kasutab statistikat ja muid tehnikaid ja vahendeid.

Andmenihe tekib, kui andmed sisaldavad süstemaatiliselt teatud liiki vigu, mille suhtes mõni andmestiku element on vähem või rohkem kaalutud ja/või esindatud kui teised. Programmeerijate või tarkvaraarendajate sotsiaal-kultuurilised eelarvamused ja uskumused võivad olla põhjus, miks süsteemid koguvad ja genereerivad nihkega andmeid.

Inimlike omaduste, tunnete või kavatsuste omistamine (nt robotitele).

Süsteemide või tehniliste menetluste kasutamine, mis võimaldavad seadmel või süsteemil täita (osaliselt või täielikult) funktsiooni, mida enne teostas või võis teostada inimene.

Veebiruum või -kauplemiskoht, mis toimib digitehnoloogiate abil (sh mobiilirakenduste kasutamine), mida ettevõtte omab ning mis
hõlbustavad platvormitöötajate tööjõu nõudluse ja pakkumise sobitamist. Sellised platvormid on näiteks Uber, Wolt, Glovo ja Task Rabbit.

Esemevõrk on küberfüüsiline süsteem, milles kogutud teave sisestatakse Interneti kaudu arvutitesse, et koguda tootmis- ja tööprotsesside andmeid ja analüüsida neid erakordse detailsusega. See hõlmab inimesi, kes loovad „kõikjale ulatuva maailma, milles kõik seadmed on täielikult võrgustatud“. Esemevõrk kujundab ümber meie vastastiktoimet füüsilise maailmaga seadmete kaudu, mis on ühendatud platvormi (nt pilve) abil ning kohandavad funktsioone sisendite ja programmeerimise alusel.

Ülesanne, mille teostamiseks on vaja vähemalt üht füüsilist toimingut.

Ihunutikud on andurite ja andmetöötlusvõimega väikesed elektroonikaseadmed (nt nutikellad, andmeprillid või muud sisseehitatud andurite või märgistega seadmed), mida saab paigaldada eri kehaosadele, et koguda andmeid, mis sisestatakse töötlemiseks muudesse digisüsteemidesse. Ihunutikutega saab analüüsida füsioloogilisi ja psühholoogilisi andmeid (nt tunded, uni, liigutused, südame löögisagedus, kehatemperatuur, vererõhk) rakenduste kaudu, mis on kas installitud seadmesse endasse või välisseadmetesse,
nt pilvühendusega nutitelefonidesse.

Inimeste ja robotite vastastiktoime uurib inimeste (kasutajate) ja robotite vastastikust tegevust. Inimeste ja robotite vastastiktoime on interdistsiplinaarne valdkond, mis hõlmab inimese ja arvuti vastastiktoimet, tehisintellekti, robootikat, kõnetuvastust ja sotsiaalteadusi (psühholoogia, kognitiivteadus, antropoloogia ja inimtegurid).

Tehisintellektipõhise töötajahalduse rakendamine, et toetada otsustusprotsessi seoses personalihalduse aspektidega. See kasutab vahendeid ja andmeid töötaja tulemuslikkuse mõõtmiseks, aruandluseks ja mõistmiseks.

Digiülemineku, tehisintellekti ja digitehnoloogiatega seotud inimjuhitavuse põhimõte toetab, kuid ei asenda inimkontrolli ja -otsuseid ega töötajate teavet, nõustamist ja osalust. Digisüsteemide inimkesksena projekteerimine, arendamine ja kasutamine võimaldab kasutada neid töötajate toetamiseks, jättes samas kontrolli inimestele.

Kaugtöö on töökorralduse liik, kui töötada kodunt või, üldisemalt mujal kui tööandja ruumides või kindlas asukohas. Selles kontekstis keskendutakse kaugtööle, mida võimaldavad digitehnoloogiad
(nt personaalarvutid, nutitelefonid, sülearvutid, tarkvarapaketid ja internet).

Kihtlisandustootmine kasutab andmeid, raalprojekteerimise (CAD) tarkvara või 3D-objekti skannereid, et juhtida tarkvara ladestama materjali kihthaaval täpsete geomeetriliste kujunditena. Nimetuse alusel saab eeldada, et kihtlisandustootmine lisab materjali objekti loomiseks. Kuigi mõnikord nimetatakse kihtlisandustootmist ka terminitega „3D- printimine“ ja „kiire prototüüpimine“, on kumbki protsess tegelikult kihtlisandustootmise alaliik.

Klassikalises mehaanikas väljatöötatud füüsikaharu, mis kirjeldab geomeetriliselt punktide, kehade (esemete) ja kehade süsteemide (esemesüsteemide) võimalikku liikumist, arvestamata asjaomaseid jõude (st liikumise põhjusi ja mõju).

Kliendisuhtehaldus (CRM) on terviklik haldusteabesüsteem, millega ajakavastatakse, kavandatakse ja kontrollitakse organisatsiooni müügitegevust ja müügieelseid tegevusi. CRM-süsteemid koosnevad riistvarast, tarkvarast ja võrguvahenditest, et toetada klientide jälgimist ja suhtlust.

Ülesanne, mille täitmiseks on vaja mitmeid vaimseid protsesse,
nt otsustamine, korrapärasuste (mustrite) äratundmine ning kõne- või keelepõhised ülesanded.

Robotite liik, mis on projekteeritud täitma ülesandeid koostöös töötajatega tööstussektorites.

Kõrgtehnoloogiline robootika on selliste masinate projekteerimine, tootmine ja kasutamine, mis suudavad täita raskeid ja keerukaid ülesandeid tehisintellekti abil, et olla vastastiktoimes neid ümbritseva reaalmaailmaga.

Arvutisüsteemide ja -võrkude kaitsmine teabe avalikustamise ja varguse eest või riistvara, tarkvara ja elektrooniliste andmete kahjustamise eest. Samuti pakutavate teenuste katkestuse või valesti suunamise eest.

Töö teostamiseks vajalike oskuste ja teadmiste kadumine töö automatiseerimise tõttu.

Mängustamine on mängude ideede ja kontseptsioonide (nt autasud vaheetappide saavutamise eest) toomine töökeskkonda ja - protsessidesse, et motiveerida töötajat käituma tööandja soovitud viisil ning, suurendada tõhusust ja tootlikkust. See võib edendada rühmade koostööd ja suhtlust, aidata vähendada stressi ja parandada töötajate üldist rahulolu töökohas.

Masinõpe on tehisintellektiharu, mis käsitleb seda, kuidas arvutid saavad õppida, kasvada ja täiustuda andmepõhiselt iseseisvalt, ilma inimese sekkumiseta.

Mehitamata õhusõiduki süsteem koosneb õhusõiduki tarindist ja energiaallikast, sõidukianduritest, kaugkäitajast, pardaarvutist ja sõiduki täiturseadmetest. Andurid koguvad sõiduki keskkonna teavet ja täiturid tagavad sõiduki liikumise. Käitaja saab teavet, jälgides lendavat sõidukit vahetult (lendamine otsenähtavuse piires) või vaadates sõiduki edastatud videot (lendamine esimese isiku vaate järgi).

Üldtermin, mis tähistab töötajate ohutuse ja tervise seire uusi süsteeme, nt nutikad isikukaitsevahendid (suudavad määrata gaaside, toksiliste ainete ja müra taset ning suure riskiga temperatuure), ihunutikud (on võimelised vastastiktoimeks töötajatega, nt andurite abil, mis võivad olla sisse ehitatud kiivritesse või kaitseprillidesse), kaameraid või sensoreid kasutavad mobiilsed või paiksed süsteemid (nt droonid, mis pääsevad kergesti töökohtade ohtlikele aladele ja jälgivad neid, vältides inimeste ohustamist ehitus- ja kaevandustööstuses).

Nutikas isikukaitsevahend on viimane kaitsetase töötajate kaitsel ohtude eest. Seda kasutatakse, kui ohte ei saa kõrvaldada või nende riske maandada kollektiivsete või organisatsiooniliste vahendite, tehniliste lahenduste või hooldustavadega ning see kombineerib tavarõivaid ja nutikomponente, nt sensorid, detektorid, andmeedastusmoodulid, akud, kaablid.

Lisaoskuste omandamise/õpetamise protsess.

Pilv on kogu maailmas asuvate omavahel ühendatud ja ühtse ökosüsteemina toimivate kaugserverite võrgustik. Need serverid on projekteeritud andmete säilitamiseks ja haldamiseks, rakenduste käitamiseks, sisu või teenuste pakkumiseks (nt videote voogedastamine, veebimeil, kontori tootlikkuse tarkvara või sotsiaalmeedia). Failid ja andmed on veebis kättesaadavad kõigi internetiühendusega seadmete kaudu.

Pilvandmetöötlus on nõudepõhine pilvmajutatud teenuste (nt andmete säilitamine, arvutijõudlus) kättesaadavus kasutajale interneti kaudu.

Platvormitöö on tasustatav töö, mida tehakse veebiplatvormi, st veebipõhise kauplemiskoha kaudu, mis põhineb digitehnoloogial ning aitab sobitada tööjõu nõudlust ja pakkumist.

Poolautomaatne otsustusprotsess tähendab inimotsuseid, mida toetavad automaatsete (sh tehisintellektipõhiste) arvutialgoritmide tulemused.
Täisautomaatses otsustusprotsessis antakse arvutialgoritmidele otsustamisel täielik autonoomia.

Raadiosagedustuvastus on „juhtmeta anduritehnoloogia, mis põhineb elektromagnetsignaalide tuvastamisel, mis hõlmab järgmist kolme komponenti: antenn või andur, transiiver (koos dekoodriga) ja transponder (RFID-märgis). […] Antenn edastab raadiosignaale, et märgis aktiveeruks ning andmeid saaks sellelt lugeda ja sellele kirjutada.“

Andmestikud, mida iseloomustab maht (suur andmekogus), kiirus (pidev kasv) ja mitmekesisus (struktureeritud ja struktureerimata vorm,
nt tekstid) ja mida kasutavad sageli tehisintellektipõhised masinad.

Masinõppeharu, mis kasutab (tehis-)neurovõrke, et matkida inimaju ja täiustada tehisintellekti õppevõimet.

On kaht liiki kaameraid: lihtsüsteemid, mis registreerivad üksnes signaale, mida saab talletada ja/või aktiivselt jälgida, ning nutisüsteemid, mis kasutavad algoritme, et tõlgendada näiteks keskkonna- ja/või käitumisandmeid.

Tehisintellekt tähendab süsteeme, mis käituvad intelligentselt, analüüsides oma keskkonda ja tegutsedes (teatava autonoomsusega) konkreetsete eesmärkide saavutamiseks. Tehisintellektipõhised süsteemid võivad olla täielikult tarkvarapõhised, toimides virtuaalmaailmas (nt hääljuhitavad digiassistendid, pildianalüüsi tarkvara, otsimootorid, kõne- ja näotuvastussüsteemid). Samuti võib tehisintellekt olla sisseehitatud riistvaraseadmetesse (nt kõrgtehnoloogiline robootika, isejuhtivad autod, droonid või esemevõrgu rakendused).

Tehisintellekt tähendab süsteeme, mis käituvad intelligentselt, analüüsides oma keskkonda ja tegutsedes (teatava autonoomsusega) konkreetsete eesmärkide saavutamiseks. Tehisintellektipõhised süsteemid võivad olla täielikult tarkvarapõhised, toimides virtuaalmaailmas (nt hääljuhitavad digiassistendid, pildianalüüsi tarkvara, otsimootorid, kõne- ja näotuvastussüsteemid). Samuti võib tehisintellekt olla sisseehitatud riistvaraseadmetesse (nt kõrgtehnoloogiline robootika, isejuhtivad autod, droonid või esemevõrgu rakendused).

Töökohahalduse süsteem, mis kogub (sageli reaalajas) töökeskkonna, töötajate ja nende tööga seotud andmeid. Need sisestatakse seejärel tehisintellektipõhisesse mudelisse, mis teeb automaatseid või poolautomaatseid otsuseid või annab otsustajatele teavet töökohahalduse küsimustes.

Prognoosimudelid, mis kasutavad andmeanalüüsiks tehisintellekti, et prognoosida töötajatega seotud eri tegureid, nt neid, mida kasutatakse inimeste analüüsimiseks. Nendega saab näiteks prognoosida, kes töötajatest võib tõenäoliselt peagi ettevõttest lahkuda stressi, läbipõlemise või motivatsioonipuuduse tõttu ja peaks saama rohkem juhtide tähelepanu.

Tööstusrobot on automaatjuhitav, ümberprogrammeeritav universaalne käsitsusseade, mida saab programmeerida tegutsema vähemalt kolmel teljel ja mis võib olla paikne või liikuv.

Töötajate teabe (nt asukoha, heaolu ja täidetava ülesande) hõivamine, et jälgida tulemuslikkust ja seda, kas nad järgivad ettevõtte eeskirju, ning ühtlasi tuvastada terviseprobleemid või ohutusriskid. On teatatud, et töötajaseire hõlmab andmekaitse õigusaktide, töötaja isiklike õiguste rikkumist ning võib põhjustada stressi ja vaimse tervise probleeme.

Sekkuvam töötajate jälgimine, mis toimub ka väljaspool töökohta ja hõlmab selliseid tegevusi nagu sotsiaalmeedia postituste ja veebilehtede külastamise jälgimine, et koguda võimalikult palju teavet töötajate kohta. Töötajate järelevalve tavad võivad rikkuda andmekaitse õigusakte ja töötaja isiklikke õigusi ning põhjustada stressi ja vaimse tervise häireid.

Uute oskuste omandamise/õppimise protsess.

Usaldust võib määratleda hoiakuna, et tehisagent [automaatne tehnoloogia, st kõrgtehnoloogiline robootika] aitab saavutada isiku eesmärgi olukorras, mida iseloomustavad määramatus ja haavatavus.

Uued tööohutuse ja töötervishoiu seiresüsteemid kasutavad digitehnoloogiat töötajatelt ja/või töökeskkonnast saadud andmete kogumiseks ja analüüsimiseks, et tuvastada ohte, hinnata riske, ennetada ja/või minimeerida kahju ning edendada tööohutust ja töötervishoidu.

Välisskeletid on kantavad seadmed ehk ihunutikud, mis muudavad organismile mõjuvaid sise- või välisjõude ning suurendavad või toetavad kasutaja tugevust. Töötajate jaoks, kes kannavad kutsetöös välisskelette (aktiivseid või passiivseid), saab tuvastada mitu riskistsenaariumi, mis on seotud välisskelettide pikaajalise kasutamisega.

Virtuaalreaalsus on arvuti koostatud stsenaarium, mis matkib tegeliku maailma kogemust, ja liitreaalsus kombineerib tegeliku maailma kogemused arvuti genereeritud sisuga. Liitreaalsust saab määratleda süübetehnoloogiana, mis ähmastab tegeliku ja virtuaalmaailma piiri, tugevdades kasutaja ja keskkonna vastastiktoimet. Praktiliselt suunavad liitreaalsuse kasutajad oma seadmed (nutitelefonid, ihunutikud jm) konkreetsele kujutisele, mis hõivatakse ja mida töödeldakse, et saada kahe- või kolmemõõtmelised (2D või 3D) projektsioonid, millega kasutaja saab suhelda.