Peaaegu kõigis töökohtades leidub ohtlikke aineid – keemilisi või bioloogilisi vedelaid, gaasilisi või tahkeid aineid, mis ohustavad töötajate tervist või ohutust. Euroopas puutuvad miljonid töötajad kokku keemiliste ja bioloogiliste mõjuritega, mis võivad neid kahjustada.
2015. aastal teatas 17% ELi töötajatest, et nad puutuvad keemiatoodete või keemiliste ainetega kokku vähemalt veerandi tööajast ning see näitaja on püsinud alates 2000. aastast peaaegu muutumatu, ning 15% teatas, et hingab töökohal sisse suitsu, aure, pulbreid või tolmu.
Mõni väga ohtlik aine – nagu asbest või polüklooritud bifenüülid (PCB-d) – on nüüdseks keelatud või range kontrolli all. Teisi võimalikke ohtlikke aineid kasutatakse aga endiselt ulatuslikult ja nendega kaasnevate riskide nõuetekohaseks juhtimiseks on vastu võetud õigusaktid.
Terviseriskid
Terviseprobleemid, mida võib põhjustada ohtlike ainetega töötamine, ulatuvad kergest silma- ja nahaärritusest raskete tagajärgedeni, nagu sünnidefektid ja vähk. Toime võib olla akuutne või pikaajaline; mõne aine toime võib olla kumulatiivne. Kõige tavalisemad ohud on:
- allergia
- nahahaigused
- eri vähiliigid
- viljakusprobleemid ja sünnidefektid
- hingamisteede haigused
- mürgistus
Mõne ohtliku ainega kaasneb turvarisk, näiteks tule-, plahvatus- või lämbumisoht. Ohtlikel ainetel on tavaliselt mitu sellist omadust.
Bioloogilised mõjurid
Mitmes sektoris on leitud baktereid, viirusi, seeni ja parasiite. Tavaliselt ei ole need nähtavad, mis tähendab, et neist tulenevatele riskidele ei pöörata alati tähelepanu.
Mõnes sektoris, näiteks tervishoius, põllumajanduses, veterinaarteenistuses, puhastus- ja hooldustöödes, reovee- ja jäätmekäitluses, aianduses ja laboritöös, on töötajad kahjulike bioloogiliste mõjuritega kokkupuutumisel aga eriti suures ohus.
Lisateave:
- Teabeleht 41 – Bioloogilised ohutegurid
- OSHwiki artikkel Bioloogilised ohutegurid
- Töökoha bioloogilisi mõjureid ja teravatest esemetest tekkivate vigastuste ennetamist käsitlevad ELi õigusaktid ning suunised tervishoiusektorile
- Bioloogilistest mõjuritest tingitud tööga seotud haigused
- E-fakt 53 – Bioloogiliste mõjurite riskihindamine
- Bioloogilised mõjurid ja pandeemiad: kirjanduse ja riikide poliitika ülevaade
- Teabeleht 39 – Respiratoorset sensibilisatsiooni põhjustavad kemikaalid
- Teabeleht 40 – Nahka sensibiliseerivad ained
- Teabeleht 100 – Legionella ja legionelloos: Euroopa tegevuskava ja head tavad
Tekkivad riskid
Uus tehnoloogia, laienevad sektorid ja töökorralduse muudatused võivad põhjustada suuremat bioloogiliste või keemiliste mõjurite riski. Näiteks keskkonnasektoris võib uuenduslik tehnoloogia kätkeda vähetuntud riske. Või teine näide: üha rohkem töötajaid puutub kokku ohtlike ainetega teeninduse sellistes valdkondades nagu koduhooldus ja jäätmekäitlus, kus kokkupuuteid on eri liiki, kuid ohuteadlikkus on väike. Praegu on eriti tähtis, et tööandjad ja töötajad teaksid võimalikke riske ja võtaksid ennetusmeetmeid.
Lisateave tekkivate riskide, keskkonnahoidlike töökohtade ja nanomaterjalide kohta
Tekkivate riskide lisateave:
- Tööohutuse ja töötervishoiu uuringu prioriteedid Euroopas aastatel 2013–2020
- Aruanne – Keskkonnahoidlikud töökohad ning tööohutus ja töötervishoid: uute tehnoloogiatega seotud uute ja tekkivate riskide eelhinnang aastaks 2020 ja kokkuvõte
- E-fakt 72 – Nanomaterjalidega seotud riskide juhtimine töökohal ja ennetusmeetmed
- E-fakt 74 – Nanomaterjalid hooldustöödel: riskid töökohal ja nende ennetamine
Ennetusmeetmed ja ohtlike ainete haldamine
Töötajate kaitsmiseks ohtlike ainete eest tuleb kõigepealt teha riskihindamine. Siis tuleb võtta meetmeid, et kõrvaldada riskid või neid võimalikult vähendada. Seejärel tuleb pidevalt jälgida olukorda ja hinnata võetud meetmete tõhusust.
Liikmesriigid ja EU-OSHA on välja töötanud mitu mudelit, mis aitavad väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel riske hinnata. Ohtlike ainete e-vahend pakub tööandjatele tuge ja nõuandeid, mida nad töökohal ohtlike ainete tulemuslikuks haldamiseks vajavad. Praktiliste vahendite ja juhiste andmebaas sisaldab töökohtade jaoks praktilisi meetmeid, näiteks riskihindamise juhis, kuidas asendada ohtlikke aineid või lõpetada nende kasutamine, juhtumiuuringud ja mitu muud vahendit.
Ohtlike ainetega seotud riskide juhtimise vahendite lisateave on OSHwiki veebilehel.
Tööandjad peavad mõtlema ka kõigile kergesti haavatavatele rühmadele, nt noortele, rasedatele või imetavatele emadele, kelle erikaitse on seadusega ette nähtud. Samuti tuleb arvestada teiste töötajate rühmadega, nagu võõrtöötajad, koolitamata või kogenematud töötajad, ning töövõtjatega, näiteks koristajad, ning kohandada ennetustöö nende vajadustele.
Ennetuse hierarhia
Euroopa töötajate kaitse õigusaktides on kindel meetmete hierarhia, mida tööandjad peavad ohtlike ainetega seotud riskide ohjeks järgima.
- Kõige tähtsamad riskiohjemeetmed on aine kasutamise lõpetamine ja aine asendamine. Võimalusel lõpetage ohtlike ainete kasutamine, muutes vastavat protsessi või toodet.
- Kui kasutamist ei saa lõpetada, asendage ohtlik aine ohutu või vähem ohutuga.
- Kui aine kasutamist või protsessi ei saa lõpetada ega asendada, ennetage või vähendage kokkupuudet tehniliste ja korralduslike lahendustega. Selleks on näiteks heite kontroll selle tekkekohas (suletud süsteem või kohalik väljatõmbeventilatsioon) või kahjuliku ainega kokkupuutuvate töötajate arvu ning kokkupuute kestuse ja intensiivsuse vähendamine.
- Kui kokkupuudet ei saa teiste vahenditega piisavalt ohjata, tuleb õigusaktide kohaselt kasutada viimase abinõuna isikukaitsevahendeid.
Lisateave:
- OSHwiki jaotis Ohtlike ainete riskihindamine
- PowerPointi esitlus – Ohtlikud ained ja riskihindamine (22 keeles)
- Teabeleht: töökohal leiduvate ohtlike ainete asendamine
- E-fakt 66 –Hooldustööd ja ohtlikud ained
Hea teabevahetus
Töötajate ohutuse tagamiseks tuleb neid teavitada:
- tööandja riskihindamise tulemustest
- ohtudest, millega nad kokku puutuvad, ja nende mõjust
- mida nad peavad tegema enda ja teiste ohutuse tagamiseks
- kuidas kontrollida ja märgata vigu
- kellele tuleb probleemidest teatada
- kõikidest kokkupuute- või tervisekontrollide tulemustest
- hooldustöödel võetavatest ennetusmeetmetest
- esmaabi- ja hädaolukorra protseduuridest
EU-OSHA e-fakt ohtlike ainete ja eduka teabevahetuse kohta töökohal
Ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas
EL ja liikmesriigid on sätestanud paljudele ohtlikele ainetele ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas, millest tuleb kinni pidada.
Töötervishoidu ja tööohutust käsitlevates Euroopa direktiivides on sätestatud ka siduvad (täitmine on kohustuslik) ja soovituslikud (osutatakse, mis tuleks saavutada) ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas. Ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas on oluline teave riskide hindamise ja juhtimise jaoks. Enamik ELi liikmesriike kehtestavad oma riiklikud ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas, mis hõlmavad tavaliselt rohkem aineid kui ELi direktiivid. Ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas on kehtestatud siiski vaid piiratud arvu praegu töökohtades kasutatavate ainete jaoks.
Kantserogeenseteks
Paljud ohtlikud ained, millega töötajad võivad kokku puutuda, on klassifitseeritud kantserogeenseteks. Mõni neist tekib tööprotsessi käigus.
Töötajate kaitseks kehtivad ELis erisätted. Kantserogeenide direktiivi kohaselt peavad tööandjad hindama ja vältima või minimeerima kokkupuudet kantserogeenide ja mutageenidega. Lisaks ennetusmeetmete hierarhia rakendamisele:
- Tuleb kantserogeenid ja mutageenid asendada – kuivõrd see on tehniliselt võimalik – aine, segu või protsessiga, mis on ohutu või ohutum.
- Kui see ei ole võimalik, peavad nad – kuivõrd see on tehniliselt võimalik – tagama, et seda toodetakse ja kasutatakse suletud süsteemis.
- Kui suletud süsteem ei ole tehniliselt võimalik, peavad tööandjad viima kokkupuute nii madalale, kui see on vähegi tehniliselt võimalik, piirates koguseid ja hoides kokkupuutuvate töötajate arvu nii väiksena kui võimalik.
Tööandjad peavad samuti:
- piiritlema riskipiirkonnad ja kasutama asjakohaseid hoiatus- ja ohutusmärke
- kujundama tööprotsessid selliselt, et vabaneks võimalikult vähe ainet
- eemaldama kantserogeenid ja mutageenid nende tekkekohas, hoides samas keskkonda
- kasutama vastavaid mõõtmisprotseduure (ettenägematu sündmuse või õnnetusjuhtumi tagajärjel tekkinud ebahariliku kokkupuute varase avastamise korral)
- kasutama individuaalseid kaitsemeetmeid, kui kollektiivsetest kaitsemeetmetest ei piisa
- tagama hügieenimeetmed (regulaarne koristus)
- koostama hädaolukorra lahendamise kavad
- kasutama plommitud ning selgesti ja nähtavalt märgistatud konteinereid ainete säilitamiseks, käsitsemiseks, transportimiseks ja jäätmete kõrvaldamiseks
Samuti kehtivad töötajate ja ametiasutuste jaoks konkreetsed teavitamisnõuded ning nad peavad pidama arvestust ainetega kokku puutunud töötajate, mõõtmis- ja tervisekontrollide tulemuste kohta.
OSHwiki artiklid: asbest, respiratoorne kristalliline ränidioksiid
Õiguslikud tagatised
Igaüks, kes tegeleb ohtlike ainete käitlemisega töökohal, peab teadma, milline on ELis kehtiv ohtlike ainete õigusraamistik.
Töötervishoidu ja tööohutust käsitlevate õigusaktide eesmärk on kaitsta töötajaid üldiselt ohutus- ja terviseriskide ning töökohal leiduvate ohtlike ainete eest (nt keemiliste mõjurite direktiiv, kantserogeenide direktiiv ning piirnormide direktiivid). Tööandjatele nähakse õigusaktidega ette töökohal riskihindamise tegemine kõigi ohutus- ja terviseriskide, sealhulgas ohtlike ainetega seotud riskide kohta ning asjakohaste kaitse- ja ennetusmeetmete kehtestamine. ELi asjaomaste õigusaktide kokkuvõtted
Eesmärk on tagada, et riske ohjatakse tekkekohas ja et kollektiivsed meetmed – mis kaitsevad töötajate rühma süstemaatiliselt – seatakse tähtsuselt esikohale.
REACH- ja CLP-määruses nõutakse, et kemikaalide tootjad ja tarnijad tagaksid standardsete ohutusmärgiste, ohupiktogrammide ja ohutuskaartide esitamise. Need annavad teavet ainete omaduste ja seotud ohtude kohta ning ainete säilitamise, käsitsemise ja riskiennetuse juhiseid. Muud eeskirjad ja suunised käsitlevad konkreetseid aspekte, nagu ohtlike ainete tootmine, tarnimine, transport ja märgistamine, ning on sageli ka töökohas asjakohased.
Tööohutust ja töötervishoidu käsitlevad ELi õigusaktid on üle võetud liikmesriikide õigusesse, kuid liikmesriigid võivad lisada töötajate kaitseks uusi või rangemaid sätteid. Seepärast on tähtis, et ettevõtted tunneksid iga asjaomase riigi konkreetseid õigusakte.
Lisateave
